Normandia ja külalised

Katsugem kronoloogiliselt minna nüüd. Järgmine postitus on samuti juba soolas.

Anna oli emaga Pariisis oktoobri keskel. Väga palju teda ei näinud, aga vähemalt leidsime aega, et väike Pusa koosolek nende üürikorteris teha. Supertore oli! Tähistamaks olid muuhulgas Ladurée makroonid (mina pole ekspert, aga Mari-Liisi ja Anna sõnul on need parimad. Koduleht on igatahes sama õhkõrn kui nende maiustused http://www.laduree.fr/) ja šampanja. Mõnus!

Normandia

Vahetusõpilaste ekskursioon. 2 päeva udu- ja muud vihma (ehk siis tavalist Normandia ilma), ent see-eest head seltskonda. Saint-Micheli otsas oli suur kirik. Õhtul proovisime kohalikku juustu ja siidrit. Juust Pont-l'Évêque oli päris vänge, siider oli parem kui Ecusson (mis tähendab, nagu just avastasin, "vappi"). Ööbisime Caenis, mis oleks olnud mu erasmuse linn, kui poleks valinud/saanud Pariisi. Pole kahju, kuigi väga linna ei näinud.

Mont Saint-Michel

Aitäh, silt, et selgitasid, et tegu on suure rattaga.

Minu jaoks uudis, et jugapuul on marjad.

Kaval

Tubli kutsu

Rannas oli palju ägedaid piklikke karpe, mis väga kõlavalt jalge all krabisesid. Tõeline rõõm!

Markéta ja Eliška

Eliška ja Jana

Reisi teisel päeval käisime sadamalinnades Honfleur ja Deauville jalutamas. Jätsid suurema mulje kui eelmainitud mägi miskipärast. Muidugi piltidele ei osanud neid armsaid kohti, kus palju pariislasi suvitamas käib, jäädvustada. 

Vee lähedal oli palju aromaatset meretoodangut

Veel külalisi Eestist

Mõne ajase ette üllatamisega peatusid minu pool ka Pips ja Shahab. Mina käisin koolis, nemad linna peal, aga ühe õhtu ja ühe päeva saime ka korralikumalt koos veedetud. Õhtu siis Markéta pool ülikoolilinnakus ning päeva Musée du quai Branly's http://www.quaibranly.fr/.  Mõlemad tegevused olid minu arvates täitsa toredad. Markéta juurest lahkudes saime minu väikse valearvestuse (ja teele jääva pargi suletuse mitte arvestuse) tõttu proovida ka ööbusside toimimist. Saan aru, miks paljud eelistavad hiljemalt viimase metrooga koju sõita tavaliselt – ööbussidega võib üsna kaua minna. Ja jahedam on.

Soirée Markéta pool

Branly kai muuseumis oli Ameerika maailmajao osas palju sulgedest käsitööd, mis mulle muljet avaldasid. Muidugi oli näha üleüldse palju imetlusväärset käsitööd.

Sinist, musta ja valget...

... märkad ikka.

Grisliküüntest kaelaehe (kaelaehe on kindlasti vähe öeldud, vast oli ikka pealiku vms aksessuaaride hulgas)

Ei ole pahad harkidega kuradikesed, vaid heade sõnumite toojad

Kilbid ninasarviku ja elevandinahast 

Tasuta pääses tudengina ka lühiajalisele juuste näitusele, mida ka siin kunagi mainitud sai. Päris põnev oli. Ja karm (soovitan tõesti lugeda seda artiklit): http://www.guardian.co.uk/lifeandstyle/2009/jun/05/women-victims-d-day-landings-second-world-war. Asi, mis mulle ei olnud tuttav ajalootunnist (aga ega sealt pole mulle pea midagi tuttav ju, hah), nimelt Prantsusmaal (mitte ainult muidugi) häbistati paljusid naisi, kes olla sõja ajal Saksa (vaenlase) ohvitseride/sõduritega maganud kui sedagi (kuigi ka siin esines valesüüdistusi nagu igal alal), avalikult pea paljaks lõikamisega. See oli muidugi ainult osa karistusest...

Näitusel oli ka helgemaid eksponaate, nagu järgnevad meened juustest:

Toreda nimega vein tänutäheks öömajalistelt