Aafrika muuseum

Üleeile käisime Brüsseli lähistel Aafrika muuseumis (Kuninglikus Kesk-Aafrika muuseumis), mille kallal hakatakse järgmise aasta keskpaigas suuri renoveerimistöid teostama. Praegu oli väljas nende silmis väga väike osa oma kollektsioonist, aga mulle jäi sellegipoolest silma tohutult palju valge kolonisaatorist jahimehe (teate küll neid heledates riietes mütsikestega mehi, nagu Tintingi http://i52.tinypic.com/msozz7.png) trofeesid ja topiseid, mille kohta oli ikka aeg-ajalt siltidel ja audiogiidis mainitud, et kõiki saab kasutada ja kasutatakse teadlaste ja üliõpilaste uurimustes. Mul ei ole kunagi midagi topiste vastu olnud (olen muretult käinud Eesti  Loodusmuuseumis ja TÜ Loodusmuuseumis), alati on olnud huvitav neid uudistada, aga poole Aafrika muuseumi külastuse pealt hakkas kõhe küll, kui näha tervet ruumitäit antiloopide koljusid, elevantide koljusid, topisena mitut kaelkirjakut, elevanti, ahviperekondi, koos sarvedega ning kõige tipuks pisikest lõvikutsikat. Kui tänapäeval saab neid endiselt kasutada teadustöös, siis vaevalt, et tollal kolonisaatorid just sel eesmärgil ja kontrollitult küttisid... Aga jällegi  positiivset: tänapäeval kasutatakse kunagi muuseumi eksponaatide hulgas olnud ninasarviku sarvi tollis salaküttide saagi kindlaks tegemiseks.
[Ahjaa, vahepeal vaatasin viimast "Futurama" osa, mis on juhtumisi üsna jahipidamise teemasse.]

Igatahes, oli siiski huvitav ja hariv muuseumikülastus. Nt sain teada konnast, keda kasutati kunagi rasedustestina http://www.slate.com/articles/news_and_politics/explainer/2006/01/the_amphibian_pregnancy_test.html. Ahjaa, suur osa eksponaate, sh näidis antud konnast alkoholipudelis,  olid üle 100 aastat vanad! Mõned pudeliloomad olid üsna kahvatud ka, aga siiski ühes tükis. Veel sain teada, et ka Aafrikas esineb puuke:

Puugid 

ja muid ilusaid loomi:

Ühes kohas oli kirjas, et on levinud kuuldused, et kuskil muuseumis olla ka inimtopiseid, aga see olevat (ega ma ju ei saa ka kindlalt öelda, eks ole) siiski müüt. Küll peaks aga kuskil asetsema paar muumiat, aga seal, kus oli kiri eelneva infoga, ei olnud nad küll välja pandud.

Üks sektsioon oli pühendatud ka Belgia Kongole, koloniseerimisele, inimeste ekspluateerimisele ja et pärast seda koloniaalajastut on Belgia ikka aidanud ja toetanud neid. Kuigi minu arvates on isegi hästi, et põhiline oli mainitud ja et Belgia üldse tunnistab oma väärtegusid Kesk-Aafrikas, siis samas ülemäära palju täpsemat infot vist tõesti ei olnud, nõustudes Päldu ja Mariega, kes teavad rohkem (poliit)ajaloost ning oleks tahtnud näha rohkem infot tapmiste jms kohta. Nt oli küll välja toodud kuningas Leopold II teoreetiline [T] meetod veendumaks, et kuule ei raisata niisama, vaid et inimesi ikka sureb ka, ent ei olnud lisatud praktika [P], mis on olemas nt Yale'i ülikooli genotsiidi õpingute programmi netilehel:

[T] To prove the success of their patrols, soldiers were ordered to cut off and bring back
dead victims’ right hands as proof that they had not wasted their bullets. [P] If their shots missed their targets or if they used cartridges on big game, soldiers would cut off the hands of the living and wounded to meet their quotas. (http://www.yale.edu/gsp/colonial/belgian_congo/index.html kaudu viidatud allikale Ewans, Martin. European Atrocity, African Catastrophe: Leopold II, the Congo Free State and its Aftermath. RoutledgeCurzon, New York, 2002.) Ülikool on mulle õpetanud viitamise tähtsust, nagu selgub. 

Aga, nagu ma juba ütlesin, siis nagu ikka endiste kolooniatega tehakse, siis ka Belgia toetab ja putitab Kongo majandust ning muuseumiski oli toodud igasugu majanduskasvu- ja finantsabigraafikuid ning sõbralikke käesurumispilte. Kõik see on muidugi väga lihtsustatult öeldud, aga üldpilt on vast selline. Ma loodan, et olen asjadest õigesti aru saanud.

Jätkuvalt on ilus ilm. Ja eile tegin küpsisetorti.

Ja enne unustasin lisada, et ma ei tea, kas pole sellisest kultuuridevahelisest erinevusest teadlik, aga kui vastasin ükspäev Pariisi ülikooli koordinaatori kirjale, kus ta saatis skännituna kinnitatud õppelepingu (kes ei tea, siis TÜ'l on vaja originaaldokumenti paberkandjal, et õpilast vahetusõpilaseks vormistada), et kas ta pani selle posti ka (et ma ei küsiks lollina seda talt kohapeal alles 11. septembril), siis vastusena tuli ülejärgmisel päeval meil sisuga "NON". Naljakas.