Seiku 3. nädalast

Crous

See on soodne eelkõige vist (üli)õpilastele suunatud söökla, kus esimesel korrusel on pitsade ja pastade saal ning teisel korrusel on salateid, praade ja magustoite. Kõike saab soetada punktisüsteemi järgi. Ma ei tea, miks, aga tean, et 6 punkti on 3.10 euri. Praad on 4 p (ilma lihata/kanata/vms-ta 3; tean, sest üsna mitu tuttavat on pigem taimetoitlased), magustoidud 1-2 ja salatid 1-2. Kui võtad midagi 6 punkti väärtuses, on puuvili (või paar?) kauba peale (muidu 1 p). Vesi on otseloomulikult tasuta. Muidu on titi-miti (palun, Päldu), aga need 3 korda, mis käinud olen, on siiski natuke kehvad olnud. Mul pole kunagi midagi sööklatoidu vastu olnud, koolis ja malevas oli väga hea, aga Crous jätab kohati natuke soovida. Niisama infoks.

Marksism
Olin enne Pariisi tulekut kurssi viidud lääneeurooplaste või siis pigem nt prantslaste ja itaallaste (tugitooli) sotsialismi- ja kommunismiihaga. Õnneks marksism väga mu nädalat ei sisustanud, peale selle mõru maigu, mis järgnev kohtumine jättis. Nimelt jagatakse kogu aeg kooliuste ees mingeid flaiereid ja kutseid streikidele ja mis kõik veel. Üks hetk jagas siis mingi tüüp kutseid marksismikursusele. Ta üritas mulle seletada – kui küsisin, et kas see on kursus, mis käsitleb ainult Marxi häid külgi või ikka halbu ka –, et kursus tegeleb ainult meetodiga, aga kahtlen siiralt, et see väga objektiivne on. Tol hetkel õiged sõnad muidugi meelde ei tulnud, aga järgmine kord võib juba natuke vestelda. Seni jääb üle oodata, et tublide inimeste selgitustöö europarlamendis ka vilja kandma hakkab.

KOLMAPÄEV

Kursustele regamine jätkub

Õigemini viimasele kursusele regamine, mis nägi välja selline, et pidin siis kohale minema järjekorda seisma, et lihtsalt näidata sekretärile oma üliõpilaspiletit või õigemini tõenäoliselt oma üliõpilasnumbrit, mis selle peal on ehk siis seekord polnud mingeid allkirju ega midagi, mis oleks ilmtingimata minu kohalolu nõudnud, misjärel ta ütles, et olen oma semantikakursusele regatud ja käskis kirja panna toimumisaja, kuna netist ei pidavat seda leidma. Eile ütles aga üks Belgia poiss Robbe, et kõik tunniplaanid pidavat pühapäeval üles saama. Igaks juhuks läksin aga teiste ainete tunniplaani vaatama, et seda kirja panna nagu kõik teised:

Sisukas tunniplaan, kas pole

Õnneks algas sekretäri vastuvõtuaeg veerand tunni pärast (loe: pigem poole) ning järjekorda märkimisväärselt polnud. Tädi printis mulle 4 lehte, kus oli mu aineid peal ning kuigi üks aine oli puudu, siis pärast üht lisaküsimist ja uuesti vale lehe printimist ei julgenud ma 3. korda küsida, kuna küll esmaspäeval näen ja minust järgmine tüüp oli tädi juba närvi ajanud, kuna oli juhendanud: "Keerake teine lehekülg," mispeale tädi väga pahaseks oli saanud ja seletas, et nii küll ei lähe, et mis mõttes te mind käsutate! Poiss aga õigustas end või vähemalt ei vabandanud. Tädi ei andnud ka alla. Samal ajal seisin mina seal vaikselt kõrval, oodates oma lehekese printimist.

Raha kooli koridoris
Kõigepealt nägin paar kümnesendist ühe minuga regamisjärjekorras seisva tüdruku jalge juures. Küsisin – tema omad. Seejärel leidsin samas järjekorras ühe kümnesendise kohast, kus üks poiss oli seisnud. Sain endale. Viimasena, jalutades pärast regamist minema, leidsin 2-eurose ning, küsinud ühelt neiult, kas see on tema oma ning saanud eitava vastuse, sain selle endale. Hakkan kooli peal rohkem maha vaatama edaspidi.

Pariisi mošee
Käisime. Visuaalselt naudingut pakkuv, aga vastav kultuur pole endiselt minu tass teed. Nagu ka nende tass piparmünditeed, mida mošeekülastuse järel sealses teemajas saime ning mis lõhnas nagu kohvitermosest tulnud. 

Väga ilus aed oli...

Ilusa/sooja ilma korral käib katus pealt ära

Käsitsi laotud mosaiik.

Raamatukogu, mida kasutatakse vaid näitamiseks ja abielutseremooniaiks.

Raamatukogu lagi

Minarett, kus lastakse palvekella

Teemaja ja restoran

Mitte liiga head maiustused. Eelistan siinseid kondiitri-/pagaritooteid.

Näitus
Õhtupoole käisime Mari-Liisiga huvitaval näitusel "Body language", kus veidrate tööde seas oli minu lemmik "Tähestik":

Tähestik

NELJAPÄEV

Les heures heureuses

ehk õnnelikud tunnid või happy hour'id oli suurepärane ettevõtmine, mis kujutas endast gurmaanide või niisama toidunautlejate 3-päevast festivali, mis kaasas palju restorane jms üle linna. Kõik pakkusid selleks puhuks prepareeritud väikseid ampse (mõned ka jooke), mis maksid 2 euri. Käisime neljapäeval tšehhitari Janaga 5 kohas ning kõht sai päris täis. Kogu ürituse jaoks oli vaja raekojast võtta pass, kuhu templeid koguda.

(tegin arvutiga pilti, ei osanud õigetpidi panna)

1. Sidrunimahlas ning oliiviõlis marineeritud (värske/toores) kala

2. Magushapus kastmes marineeritud baklažaan (St Jean de Luz) kalaga (tüüp: tuun või pelamiid)

Kuidagi juhtus nii, et olime igal pool esimesed. Üritus algas 17:30, aga kuulsime, et tavaliselt ei tule keegi enne 19. Ning teises restoranis, kus käisime, oligi tolmuimeja veel saalis ning vahepeal ilmus kuskilt sõbralik koer, kes mu kaussi tahtis ronida.

Armas koer

Metroos nägin muidu ühel onul taskukoera, kel oli Louis Vuittoni rihm. Teisel onul olid kaasas 3 klapptooli, millest ühele ta istus. Õige kah!

3. Esimese koha kalaga sarnase maitsega küpsetatud kilttursk e pikša (Brandade de haddock)

3. koha koer

Väike üllatus kesk pruune-halle maju

4. Liibanoni pannkook kanaga

5. ampsust unustasime pilti teha, aga see oli väga maitsev segu suitsetatud baklažaanist, grillitud sibulast ja kuivatatud piparmündist saial, Iraani köögist.

Cité universitaire

Pärast degusteerimist suundusime taas sinna ülikoolilinnakusse, kus teised olid ka samal ajal veidi kulinaarseid rõõme nautinud. Seekord nägin ka ülõpilaselamuid, mis olid tohutult kenad! Nagu filmis või muinasjutus! Üks kord lähen päeval pilti tegema. Üks sealsetest puhkeruumidest oli täitsa okei. Piljard, lauajalka ja telekas. Imelikult vähe teisi tudengeid ainult (paar tükki, kes mängisid piljardit). Meie omad mängisid lauajalksi, mina tol õhtul ei viitsinud, näksisime niisama ja rääkisime juttu. Prantsuse keeles, kuni tuli üks põhjanaaber, kes rääkis inglise keeles ja kurtis veerand tundi, kuidas  ta on valiv ning ei leia korterit. Meenus üks õhtu Sri Lankal, kui meiega liitus muuhulgas mingi tuttava tuttav soomlane, kes kukkus ka kohe kurtma millegi üle. Mulle meie naabrid meeldivad, aga kuidagi sarnased olukorrad olid.

Seinamaal puhkeruumis

REEDE

Üritasin kaua vastu panna kõigile teistele haigetele ja ilmastikuoludele (sh metroo tuuletõmbusele ja järskudele temperatuurimuutustele), aga jäin ikkagi veidi haigeks. Jäi ära päevane plaan teistega Louvre'isse ning õhtune plaan taas degusteerima minna. Päev teega teki all oli ka omamoodi mõnus. Sain heade inimestega skaipida. Õhtul vaatasin üht lemmikfilmi "Grease".

TÄNA EHK LAUPÄEV

Täna otsustasin ka vähemalt päeval veel kodus olla rahulikult, aga õhtul, kui end hästi tunnen ja soojalt riidesse panen, piilun võibolla raekoja juures näidatavat 3D-shõud Pariisi ajaloost kokku 500-ruutmeetrisel ekraanipinnal: http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=_Dnbr8CY_uA#! (taustaks muidugi väga eepiline muusika).

Ülehomme hakkab kool päriselt, loodan, et see ei saa liiga karm olema. Esimene tund: tänapäeva heebrea keele grammatika. Ma alles nüüd taipan, et äkki peaksin selleks eelnevalt heebrea keelt ja tähestikku oskama. Ups. Näikse :D

Ülehomme saab ka mu ühistranspordi "kuukaart" läbi. Jutumärkides, kuna see ei kesta minu jaoks kuu, kuna, hoolimata sellest, et ostsin selle 9ndal, siis tulenevalt samast süsteemist, mis Belgias kehtib see kuu viimase päevani. Alati esimesest viimase päevani. Palun vabandust, aga ?!?! Mats ütles ka, et see on väga lihtne algoritm, millega saaks, olenamata kuupäevast, KUUkaarti vormistada.

Tegelikult mulle väga meeldib Pariisis elada, aga veidraid seiku tuleb ikka kirja panna.

UUENDUS ESMASPÄEVAL
Mõtlesin, et kirjutan siiasamma, et esiteks, selle 3D asja magasin maha, kuna telefoni äratuskell oli kogemata hääletu peal (tundub, et see on võimalik) ja vähem kui tunni asemel magasin 2,5 vajalikku tundi. Ju siis ei olnudki haigena vaja ronida sinna. Ja täna olengi täitsa vinks-vonks juba, sain lõpuks päikest ja parki nautida:

Markéta ja Jana

Nii roheline muru

ning pärast isegi pähkli-cappuccinot [tegelikult on see vist üsna kohandunud, aga noh, tsitaatsõnana vast ei ole vale] 1 euri eest kooli kohvikus. Eelistan pikemaid kohvijooke kui see espressostiilis pisikohv, mida prantslased müüvad, kui sa allongé'd või americain ei küsi (ja isegi siis jääb see väikseks teinekord ning piima peab juurde küsima/maksma).

Teiseks, mul oli õigus tänapäeva heebrea keele grammatika tunni osas. See on tund, mida tavaliselt võtavad kolmanda kursuse tudengid ning seal oligi vaja tunda juba kirja. Aga vähemalt oli õppejõud kena ja viisakas ning soovitas mul küsida osakonna juhatajalt, kellega on mul kolmapäeval heebrea keele algkursus (sellega ei saa vist mööda panna), milliseid aineid saaksin võtta.

Muidu valitseb semestrialguse puhul koolis kaos, kuna nii erasmuslased kui kohalikud ei tea, kus toimuvad tunnid ning osa tunde on ära jäetud (nagu Markétal nt suur osa, nagu ta täna avastas) või ei ole lihtsalt ikka veel kusagil kirjas toimumiskohti (kuigi kursus on juba alanud). Ometigi amüsantne ja tore kindlasti hiljem meenutada.

Järgmise korrani!